Sitablogi

Teisipäev, veebruar 21, 2012

Plond

Miks blondiin vahel kaks hunnikut situb? Ta unustab stringid jalga.

Neljapäev, jaanuar 19, 2012

Balti kett

Kui jood eesti õlut, läti konjakit ja leedu viina, siis järgmine päev võib peldikus tulla Balti kett.

Reede, november 14, 2008

Sitarulett

Õpetame meestele lõbusa mängu nimega sitarulett.
Mine kontoris naiste WC-sse ja pane hell kang maha; alla ära lase. Keera siis uks seest lahti, istu tagasi potile ning pane stopper tööle. Oota viis minutit, kas keegi astub sisse. Kui ei, lõpeta mäng. Kui jah, siis naudi kolleegi ehmatust.
Sama mängu võib mängida ka näiteks külas olles või mõnes avalikus peldikus.

Kolmapäev, november 05, 2008

Junn presidendiks!

Kolmapäev, oktoober 29, 2008

Vanasõnad

Sitarida, las lohiseb.
Sitt ei kuku potist kaugele.
Igaüks on oma sita sepp.
Keelatud sitt on magus.
Kus sitta, seal haisu.
Võeras ikka võileib, sugulane suursitt.
Sitt on hinge peegel.
Kingitud sita suhu ei vaadata.
Aus sitt on enam kui raha.
Sitta tuntakse hädas.
Homseks hoia leiba, aga mitte sitta.
Sitt kardab tegijat.
Mida ei saa jõuga, seda saab sitaga.
Sital on suured silmad.
Sita nägu näitab põllumehe tegu.
Kus puid raiutakse, seal sitta lendab.
Sitt ajab härja kaevu.
Sitt on hommikust targem.
Kelle suu matsub, selle sitt tatsub.
Kes sitta ei katsu, see saia ei söö.
Kellel ei vea kaardimängus, veab sittumisel.
Salasitt läheb haisema.
Kes ei tööta,see ei situ.
Kes kannatab, see kaua situb.
Parem toasittur kui kõrtsilakkur.
Eks sitturil ole ikka silmad vesised
Kus sitta näed laita, seal tule ja aita.
Sitt annab järele.
Suur sitt ajab suu lõhki.
Oma sitt on kuningas.
Parem potitäis paska kui lusikatäis kulda.
Sitt tuleb pika ilu peale.
Sitta kotis ei osteta.
Kui sa teed teisel head, saad sitta vastu pead.
Hobuse sitt ei täida merd ega naiste töö tee kedagi rikkaks.
Kus sa ikka kõrgemale saad sittuda, kui perse ulatab.
Kõige parem on sittuda oma persega.
Sitt on leib ja põllumehe jumal.
Suve sitt om talve tagavara.
Ennemalt vaata sittuja silma kui rahalugeja silma.

Kolmapäev, september 10, 2008

Majanduslanguse-sitt

Klassikalise majanduslanguse korral, kui SKP kasv on teist kvartalit järjest negatiivne, siis sitta lihtsalt ei ole. Või on sitta väga vähe.
Kui sisetarbimine on nõrk, puudub vajalik kapatsiteet ka sita jaoks ja sisetootmine orienteerub ümber ekspordile.
Tuleb olla lihtsalt kannatlik ja oodata paremaid aegu. Lühiajalise efekti saavutamiseks ei tohi sitta aktsiisiga maksustada. Nagu ütles juba Milton Friedman: "Sitaga ei mängita".
Analüütikute hinnangul ei ole sitad ajad veel langusekõvera põhja jõudnud. Sitast hakkab taas saia saama tuleva aasta teises kvartalis.

Sitablogi soovitab: veeretage seni sitakuuli vaikselt persekarvade vahel, mitte ärge rebige seda valuga välja. Kunagi ei tea, millal jälle savi mätsib.

Kolmapäev, mai 28, 2008

Uus peldik

Täna, kell 13 avatakse Nunne tänava ja Toompuiestee nurgal Toompargis Eesti ja kogu Baltikumi esimene täisautomaatne välitualett.
Kaasaegne tualett puhastub automaatselt peale igat kasutukorda ning on soojustatud ja ühtlasi kohandatud invakasutuseks.

Selle rõõmsa uudise teatas Tallinna linnavalitsus.

Esmaspäev, veebruar 04, 2008

3x3x3 sitt

Ausalt. See on väga ebameeldiv sitt.
Esiteks sa situd seda kolm päeva, iga päev kolm korda ja kolm korda tuleb iga kord vett peale tõmmata. No ta raisk ei tule, ei ela, ei sure. Ta on tüütu nagu auguga hammas, veniv nagu Fidel Castro kõne ja rõve nagu Savisaare telesaade.

Samas üsna meeldiv on jälle "lahustuv sitt", mis mul just paar päeva tagasi tuli. Suristad pasa potti ja seal kihiseb nagu poetaks lahustuva tabletti vette. Päris omapärane.

Reede, detsember 14, 2007

Jõulusitt

Jõulud on eriline aeg - sitale. Jõulusöögid ja -joogid annavad pruunile kullale erilise läike, pühaduse. Jõulude ajal on sitt küll süsimust, aga ta lendleb valge lumehelbekesena õrnalt potti; supsti. Jõulusitt lõhnab kui vanaema õunakook ja ta maitseb nagu piparkoogimehike (kui proovida julgeks).
Eile sõin lõunaks hapukapsast ja ahjuvorsti ja õhtul tegin mõned pudelid jõuluporterit (seda AleCoqi oma muidugi, Saku oma ei kõlba maha ka valada) ja hommikuks oli pask pooleldi lahti. Ennelõunal aga muljusin korraliku vedelsita potti.
Jõulud on ikka ilus aeg.

Neljapäev, november 01, 2007

Morse-sitt

Käisin pealelõunasel sital. Kohe alguses oli tunda, et midagi värsket on tulemas ja nii oligi. Sittusin pesuehtsa morse-sita.

Morse-sita teeb eriliseks sittumise protsess. Nimelt tuleb sitt vaheldumisi väikeste peerupahvakatega. Morse sitt on vedelapoolne, sest sel moel on võimalik kahendsüsteemse infojada (...-sitt-peer-sitt-...) teke. Täiesti vedela või tahke sita puhul on morsesitta sisuliselt võimatu märgata.

Kuigi ma pole sitateemadel enam algaja, olin täna pisut hooletu ning ei jälginud sittumise protsessi hoolega. See oli loomulikult viga, sest siis kui olin juba enamuse sitta sittunud, avastasin, et sitt kannab koodi. Nüüd ei teagi, mis kood on. Perse küll!

Esmaspäev, oktoober 22, 2007

Armageddon sitt

Selle kaastöö saatis meie regionaalsittur Tartust:

Just selle filmi stsenaarium ilmestab ehk kõige rohkem minuga viimastel päevadel toimunut. Kauem kui kunagi varem kannatasin viimastel päevadel kõhukinnisuse käes. Nagu mingi suur meteoriit oleks minu kogutud sitavarusid seal ummistanud, kehasisene asi see kindlasti olla ei saanud. Raske on sitavõhikule kirjeldada tunnet, mis valdab sind neljandal hommikul järjest, kui oled harjumuspäraselt sitamajja jalutanud lootuses, et kohe lööb prillaud jällegi sitapritsmeist särama… aga tulemuseks on järjekordne ebamaine väike, komale sarnane ja pimeduses helendav, humanoid. Sellistel hetkedel hakkab igaüks meist lootust kaotama. Lootusetult lonkisin ka mina hetk tagasi pühakotta, alakõhus oli asi kriitiliseks muutunud. Ilmselt võin öelda, et tean mida naised enne sünnitust tunnevad.

MA ei tea kes olid need vaprad sitanaudid, kes selle koletusliku kamaka seal soolikas mustmiljardiks pritsmeks lasid, aga püksid maha nende ees! Ainus erinevus filmiga on see, et potil, millel istusin, ei olnud uhket NASA maandumisrada, seega leidsid minu kangelased märja haua Tartu kanalisatsioonivärgis. Aamen. Raske on edasi kirjutada, nutt on kurgus. Käige kõik sitale!

Esmaspäev, september 24, 2007

Oraalne sitt (oralis fekalensis)

Siiani oleme sitablogis keskendunud peamiselt sita anaalsele väljutamisele. Kuid tähelepanuta on jäänud sita oraalne eraldumine kehast.

Nagu nimestki aru võib saada, siis sitta võib ka suust välja lasta. Puritaanid võivad küll väita, et sitt peab läbima normaalse tsirkulatsiooniringi, kuid see on aegunud teooria.

Üldjuhul sitt ise suu kaudu välja tulla ei taha. Tuleb ajada näpud kurku ja oksendada niikaua, kuni kogu mao sisemus ja sapp on väljas. Lõpuks lähebki okse pruuniks (mustaks), mis ongi pärasoole pealmine kiht.

Samas ei soovita me seda eriti praktiseerida, kuna selle mõju inimese füüsilisele ja psüühilisele tervisele vajab lähemat uurimist. Praegu on see sitt veel tabu, aga mõnekümne aasta pärast ehk peamine sitavool.

P.S. Suurbritannias on selle sita nimi Printsess Diana Sitt (princess Diana´s shit).

Neljapäev, september 06, 2007

Pede sitt

Kuna sitablogis on kõik heterod, siis uurisime, kuidas suhtuvad situmisse peded. Sitablogi reporter käis külas Linnaril.

Tere, pede!
Tere noormees.

Kuidas läheb, pede?
Hästi läheb, noormees.

Kuidas suhtute sitta ja situmisse?
Vaadake noormees. Mida ei mõisteta, seda ei omata. Ei piisa sellest, et teatakse, - teadmisi tuleb ka rakendada; ei piisa sellest, et tahetakse, - tuleb ka vastavalt tegutseda.

Ma ei saanud sittagi aru?
Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab.

Kuule pede, mõnitad vä?
Kui põgened maailma eest, leiab ta sind alati üles. Ainult maailmas täielikult osaledes võid olla temast prii.

Rääkige nüüd asjast. Inimesed tahavad teada, milline on Eesti gaymaailma side sitaga?
Ohohoh (naerab kelmikalt). Kui me Lauri ja Urmasega koos klosetis istume, siis vahel veeretame mõtet, mis on sitt. Selge on, et ta segab kogu aeg ja jätab pükstele pruuni triibu. Samuti ärritab tema aroom nina limaskesta. Issand, ma olen surmani ära tüdinenud klistiirist! Kõige raskem on see, et sa kunagi ei tea, millal ta tuleb! Ükskord Edgar küsis: "Linnar, kas sa ei tunne, et miskit haiseb? Kas vabaduseplatsile laotatakse sõnnikut? Pane aken kinni!" Jube piinlik, tegelikult oli hoopis minul kaka püksisääres. Minesta või ära! Ma ei saa üldse valgeid pükse kanda! Aga heakene küll, noormees, ma nüüd pean minema, tunnen, et kohe tuleb puuks. Tshao-bambiino!

Neljapäev, august 23, 2007

Andrus Värniku sitt

Kõhus keeb ja mullitab, peer paugub ning kohe-kohe oleks nagu oodata korralikku sitta. Istud potile maha, käib jube jurakas - aga sitta sisuliselt pole. Aga nii kui sitamajast välja tuled, läheb sama pull edasi. Siis helistab SSÕhtulehe spordireporter ja küsib, et miks sitta pole. Vastad: otsime tehnikat. (Vaata ka märksõnad kiired autod, blondid tibid, laua viin, antsla rullnokad, IQ 34).

Üks lugu tuli veel meelde.
Kunagi eelmises töökohas tuli uus sekretär. Mingi teisel või kolmandal päeval läks tibi peldikusse voolima ja unustas ukse seest lukku panna. Samal ajal läks juhatuse esimees eelmise päeva viina välja kusema ja leidis eest punnis silmade ja krõnksus varvastega sekretäri, kel junn pooleldi persest välja piilus.
Juhatuse esimees hoidis 3 sekundit hinge kinni ja jooksis välja hirnuma. Sekretäril olla junn siiani perses kinni.

Neljapäev, august 09, 2007

Vana-vanaema sitt

Kõige jubedam sitt mida ma elus kohanud olen, oli minu kadunud vana-vanaema oma. Mäletan lapsena, et kui baba sitamajja läks, siis lapsed saadeti õue mängima ja naabrid kutsusid miilitsa välja.

Mutt ise oli ca 150 pikk ja kaalus vähemalt sada kilo. Üle kõige ta armastas kullast nipsasju, eetrit juua ning tema lemmiktegevus oli kanu dresseerida. Kui ta lõpuks 93-aastaselt manala teele läks, siis kirst pandi käru peale, sest isegi kuus kõige turskemat külameest ei jõudnud seda tassida.

Peielauas läks pärast tantsuks.

Esmaspäev, juuni 18, 2007

Naiste sitt

Käisin just naiste pelleris sital. Ei ütleks et sitas või sittumises midagi teistmoodi oleks olnud.

Reede, juuni 15, 2007

Kusi-sitt

Võttis aega mis ta võttis, aga täna saab sitaajalugu uue sissekande.

Öösel ärkasin selle peale, kõhus pööras sees nagu põlevas tivolis. Heakene küll, tavaline vedelsitt, või sitt niit nr 10, mõtlesin. Aga oh ei. Persesest hakkas kust tulema. Ja nii vahelduva eduga pea lõunani välja.

Vedelik oli kord läbipaistev, siis jälle kollane nagu kanapuljong. Aga sitta kui tahket materjali persest ei tulnud. Mitte grammigi!

Loodetavasti ei hakka ma nüüd munni kaudu situma.

Esmaspäev, juuni 04, 2007

Saku sitt

Eile õhtul jõin olude sunnil ühe Saku Originaali. Peaks mainima, et ikka eriliselt sitt õlu. Õnneks raha ma selle eest maksma ei pidanud. Aga noh, kui ta mul juba oli, siis minema ei hakanud viskama.

Täna hommikune sittumine näitas, mismoodi orikas sitta muudab. Sittumine käis sisuliselt suure pauguga - mürtsti ja suur hunnik sitta hulpis potis. Vee tõmbamine aitas küll suurel osal sitast kanalisatsiooni voolata, kuid see osa, mis oli potti puudutanud, otsustas vee survele mitte alluda. Sitt püsis naturaalselt poti küljes ka peale neljandat veetõmbamist.
Siit järeldus: Saku originaal (ehtne sitt) teeb tavasitast moment-sita.

Reede, mai 25, 2007

Sitt seis

Seis on sitt. Valitseb täielik infosulg. Midagi põnevat toimunud pole. Päeva ainus rõõmus hetk oli hommikul sital käies. Sitt oli üsna tavaline - punapeedi tooniga ning pisut vedel. Sittumise protseduur läks libedalt - lupsti ja valmis.

Neljapäev, märts 29, 2007

Kõik hääletama!

Nonii, sitasõbrad! Nüüd kõik kähku potilt püsti ja hääletama - http://2007.ajaveeb.ee/

Valime koos sitablogi Eesti parimaks!

ajaveeb 2007

Teisipäev, märts 13, 2007

Õige mees

Mida ütleb õige mees naisele voodis: "Hõõru ennast ise märjaks, ma lähen käin senikaua sital ära."

Reede, märts 02, 2007

Sitafilosoofia

Sitt on üks mõistatuslikumaid nähtusi universumis. Ühelt poolt on ta igapäevane harjumus, teisalt teame temast vähem kui näiteks maailma sünniloost või amööbide suguelust. Miks?

Kui alustada piiblist, siis tekib kohe küsimus – miks pole apostlid sõnakesti kõnelenud sitast? Jahutakse küll paradiisist, Jeesukese imetegudest, müstilistest muinaslugudest. Aga kus on sitt? Jumal lõi maa ja taeva, valguse, õhu, veekogud, loomad ja linnud. Lõpuks lõi ta inimese ja andis talle seemet. Seitsmendal päeval ta puhkas. Aga millal me saime sita? Selle kohta piibel vaikib.

Hiljem on maailma raputanud nii Darwini evolutsiooniteooria, Newtoni seadused, Einsteini aatompomm jne. Aga miks me ei näe teadusajaloos ühtegi avastust sita kohta? Milleks on meile vaja roboteid ja raale, kui me veel sita kohta mitte midagi ei tea? Väidetavalt on sita kohta kirjutanud palju vabamüürlased, aga kahjuks on nende materjalid salajased.

Sitt on ettearvamatu nagu börsiindeks – me võime teha prognoose, kuid tulemus on alati ette teadmata. Me ei tea kunagi õhtul, millist sitta me järgmise päeva hommikul potti laseme. Me ei tea, kas me üldse laseme ja kas me laseme ka lõuna ajal. Me ei tea, mis värvi tuleb sitt, kas ta on vedel või tahke. Sitt on mõistatus.

Kui palju me teame näiteks, mis ainetest sitt koosneb? Igal piimapakil ja jogurtitopsil on peale kirjuatatud, kui palju seal see on kaloreid, kui palju valku, vitamiine ja igasugu muid aineid. Aga mis on sitas? Kas me teame, mis saab sitast, kui teda näiteks praadida, keeta või moorida? Ei tea.

Me teame ju, mis on meie naise lemmiksöök, sõbra lemmikõlu või töökaasalse auto värv. Aga kas me ka teame, mis tehnikaga nad situvad, kui tihti nad seda teevad, kuidas see lõhnab või milline sitt neile meeldib? Kas meil puudub aim, kuidas meie emad, kes meid oma üsas kandnud, situvad? Ei tea!

Sitt on müstiline nagu elu ise. See, kes peaks lahendama sita saladused, saab Nobeli preemia. Ja võib-olla ka Valgetähe IV järgu medali.

Neljapäev, veebruar 15, 2007

Ideaalne sitt või sitt ideaal

Ei tea kohe öeldagi, mis mu'ga juhtund on. Tänane sitt kätkes endas kõike, mida ühelt supersitalt oodata - kraapivat väliskülge, pongestamistväärt jämedust, libedat lõppuotsa, paberitkulutavat kogust, ninakõditavat lehka ja silmipimestavat vaatepilti. Pisar silmis tõmbasin vee peale.

Kolmapäev, jaanuar 24, 2007

Imre Kose sitt

Kuna olen regulaarse joomise ja ebaregulaarse söömisega omal mao ja sooled ära rikkunud, siis viimased päevad on tulnud ainult paska, mida tinglikult võiks nimetada Imre Kose sitaks. Põhimõtteliselt on see sitt nagu kalli restorani toit - teda on vähe, ta ei haise korralikult ja temast pole mingit mõnu. Kuid samas on väljanägemine väga kunstipärane.

Eile hommikul tuli potti jaanalinnu-pastrami foie gras’-vahu ja trühvlisalatiga, lõuna ajal suitsutatud tursa tranche, kammkarbiraviooli ja kõrvitsa-estragoni consommega ning õhtul väike creme brülee.

Pühapäev, jaanuar 14, 2007

Valge sitt

OLULISELT TÄIENDATUD kell 21:33

Olukord on teoreetiliselt kontrolli all. Kaks päeva järjest joodud - nigu vanas Baskini anekdoodis: sitta ei ole ja sitta ei tule. Aga selle eest suvetses mösjöö Taevataat valget sitta välja ajada. Ja kohe isuga ja rämedalt. Nonii nahhui, elu on seiklus, homme hakkame lumetöid tegema. P*tsi, blääd.

Aga 3a-ne poiss sittus nigu nugis; kisas midagi sitamajas. läksin vaat'mta: säält teatati: "Issi ära tule siia. Mul tuleb veel". Kui lapsed ei situks, ega ma siis lapsi ei teeks kah.

Hõkk! Elagu! Rahvaliidule ja muule taolisele libapasale vesi peale!

PS Homme kavatsen kaine ja sittuv olla.

PPS Rahvaliidu valimisreklaam persepühkimiseks ei kõlba; too sitt on liiga libe.

Täiendus: sitt tuli ära iks. Tavaline 2päevase joomingu pask. Sitt pask ühesõnaga.

Kolmapäev, jaanuar 10, 2007

Töö on sitt on töö

Mulle meeldib töö juures sital käia: ei pea ise paberi, elektri ja vee eest maksma ning palk jookseb. Muud ei tahtnudki täna öelda.

Niipalju võib-olla veel, et tänane sitt oli täiesti normaalne: haises nagu Rahvaliidu valimisprogramm ja kaks korda pidi vett peale tõmbama.

Kolmapäev, detsember 20, 2006

Sitameie

Meie Sitt, kes Sa oled sooles!
Pühitud olgu Sinu triip. Sinu hais tulgu. Sinu pongestamine sündigu nagu sooles, nõnda ka poolel teel.
Meie igapäevast paberit anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie dieet, nagu meiegi andeks anname oma kõhule.
Ja ära saada meid ühiskäimlasse, vaid päästa meid ära astanguta pottidest.
Sest Sinu päralt on pott ja vesi ja pealetõmbamine igavesti.

Puuks.

Paanika-sitt


Nagu hoolikas lugeja on taibanud, pole ma sttumisest kordagi paanikasse sattunud. Aga vot eile sattusin. Nimelt põles mul sitamajas pirn läbi ja sellise kujuga pirni pold kuskilt asemele ka võtta. Sitt aga vajas sittumist - võtsin julguse kokku, hingasin ukse taga kopsud värsket õhku täis ja asusin tegutsema.

Nii kui püksid maha sain, algasid paanikahood: kurat! raamatut ei näe lugeda. Sitt ise oli kõva ja ei tahtnud eriti kiiresti kerest väljuda, mis teadupärast tõotab toredat vaatepilti. Aga võta näpust - ei näe ju! Jälle paanika. Kolmas paanikahoog tabas mind hetkel, kui teadvustasin endale, et vahele jääb ka paberi inspekteerimise meeliülendav etapp.

Minusugune sitoloog ikka naljalt vett peale ei tõmba, kui sitta näinud pole. Otsustasin pommi potti jätta ning jooksin rauapoodi pirni järele, et korraliku valguse käes oma viimast meistriteost imetleda. Koju tagasijõudes ootas mind ees aga ebameeldiv üllatus - kurat ja põrgu ja paanika - naine oli selle aja jooksul vee peale tõmmanud.

Neli paanikahoogu ühe sittumisega! Öösel igatahes magada ei saanud.

Teisipäev, november 28, 2006

Sittumise tihedus

Hiljuti jäi kuskilt kõrvu, et imikute puhul on täiesti normaalne 7-10 päevaste vahedega sittuda. Kurat, see teeb ju sisuliselt ainult 3 korda kuus. Hea küll, imiku organismi ei satu vist tõesti eriti palju tahket materjali.

Igatahes hakkasin seda fakti kuuldes analüüsima, et mis siis oleks, kui täiskasvanud inimesed situksid ainult kolm korda kuus? Kuradi igav oleks! Igapäevane rutiin jääks täiesti ära. Sittumise rõõmu ei saakski peaaegu nautida ning praegust blogi poleks vist olemaski.

Aga kolm korda kuus sittumisel oleks ka positiivne külg - minu puhul oleks iga sitt ilmselt pohmasitt! Ja pohmasitast vabanemise rõõm on tõeliselt suur.

Hiiliv sitt

Ootasin kolm päeva sitahäda nagu hingeõnnistus. Kõik katsed torud tühjaks puhuda lõppesid peavalu ja punnis silmadega. Viimased päevad käisin ringi nagu rikkis mootoriga Trabant, turtsusin ja põrisesin. Kui keegi oleks mul põleva tshäksiga taga käinud, oleksin olnud nagu persest tuld sülgav draakon.

Aga kui Ta lõpuks tuli, jäi vaid loetud sekundid, et häda realiseerida. Sest kunagi ei tea ju, kas peab äkki veel kolm päeva ootama.

Kolmapäev, november 22, 2006

Kaka ja kevad

Koer kükitas natuke aega pargiteel ja jooksis siis minema. Temast jäi järele väike junnike.

“Oo, kui imeilus siin on!” imestas see ja vaatas ringi. “Kui sinine on taevas! Kui rohelised on puud! Ja kui palju on siin ruumi!”

“Kuule sina seal, ole ettevaatlik!” manitses teda varblane. “Tule tee pealt ära, muidu mõni astub sulle peale!”

Tõepoolest, juba lähenesid mööda rada kellegi jalad! Kaka kooberdas nii kiiresti kui jaksas murule.

“Oi, siin on veelgi kenam!” rõõmustas ta. “Nii pehme ja mõnus. Rohulibled kõditavad lõua alt ja mesilased sumisevad. Ma korjan maha langenud lehti ja ehitan endale majakese. Siis istun seal sees, akna all ja imetlen loodust!”

“Tead, kakajunn, ära sa siia keset muru küll maja ehita,” õpetas varblane. “Siin sõidab vahel muruniitja. See müriseb koledasti ja lõikab kõik asjad tükkideks. Ohtlik asi! Sa mine parem sinna sirelipõõsa alla, sinna muruniitja ei pääse. Seal on hea rahulik elada.”

“Ole sa tänatud, tark lind!” tänas kaka ja kõndis põõsa varju. Ta otsis puulehti ja oksakesi ning punus neist väikese onni. Seal oli hea istuda ja värsket õhku hingata.
Kaka meelest oli pargis väga huvitav. Lapsed jooksid ja viskasid teineteisele palli, vanaeided toitsid varblaseid ja tuvisid, koerad nuuskisid puid ja tõstsid jalga. Seda oli onni aknast põnev vaadata. Ainult külalisi kakal ei käinud ja sellepärast oli ta natuke kurb.
“Nii tore oleks mõne sõbraga juttu ajada ja koos aknast välja vaadata,” mõtles ta. “Küll on kahju, et ma nii üksik olen. Vähemalt see varblane võiks vahel läbi tulla. Kas siis sobib sedasi sõpra unustada!” Ta vaatas otsivalt ringi ja nägigi varblast. See kükitas koos oma naisega põõsaoksal ja toitis pesas piuksuvaid poegi. Kaka lehvitas vanale sõbrale ja varblane noogutas tervituseks, aga lähemale ei lennanud. Tal polnud praegu aega ühe koerakaka jaoks. Selle asemel kallistas ta oma naist ning kihutas poegadele uut toitu otsima.

“Tore kui ka minul oleks keegi, keda kallistada,” mõtles kaka ohates.

Tasapisi saabus sügis ja siis tuli talv. Kaka majake jäi lume alla. Seal oli soe ja hubane, kaka jäi uniseks ning magas palju.

Kevadel sulas kaka lume alt välja. Ta ringutas ja võimles päikese käes. Kaka oli talve jooksul üleni valgeks läinud, aga tuju oli tal endiselt hea. Õhk oli nii värske ja kõikjal tärkasid esimesed lilled. Ja oh imet — üks võilill pistis oma nina mullast välja just tema majakese kõrval!

“Tere!” ütles ta peenikese häälega. “Kas ma tohin siin õitseda? Ega ma ei sega teid?”
“Sugugi mitte!” vastas kaka võlutult. “Te olete nii ilus!”
“Oh, mis te nüüd!” punastas võilill. “Ma olen täitsa tavaline.”
“Üldsegi mitte!” hüüdis kaka. “Uskuge mind — ma olen siin elanud juba terve aasta, aga nii kollast ja käharat võilille pole varem näinud! Teate mis — tulge mulle naiseks!”

Võilill punastas uuesti, aga oli nõus. Kohe peeti ka pulmad. Kaka ja võilill hakkasid koos elama. Nad armastasid teineteist väga ja kallistasid iga päev mitu korda, palju rohkem kui varblased.

Andrus Kivirähk

Reede, november 17, 2006

Väike sitt

Mõnikord on väiksest sitast ka hea meel. Ei maksa olla pimestatud suurusest - vahel tuleb rahul olla ka väikestest asjadest. Kükitasin hommikul pool tundi peldikus ja potti vulpsas ainult sõrmeküüne jagu paska. Aga sellest hoolimata olin üsna rahul. Sest peer jooksis korralikult ja junn haises meeldivalt. Ikkagi oma laps ju!

Reede, november 10, 2006

Nädala reportaazh

Võtan kokku lõppeva nädala.

Esmaspäevast kolmapäevani sain tunda alandust ja valu. Sitt läks ära täiesti pööraskes, piinlesin valude käes nagu Libahundi-Tiina. Kõigepealt oli sitt kolm esimest päeva punane, junnid olid nagu tshillipipra kaunad ja iga mikroskoopilise portsu väljapingutamine oli raske nagu Krõõda sünnitus. Hea raisk, et ellu jäin.

Aga neljapäeval asi muutus kardinaalselt. Hommikul oli sitt juba rõõmsalt kollakas, lõuna ajal tuli korralikku vedelat ja õhtul - õhtul! hiilis persest välja ligi poolemeetrine purakas! No oli see alles loom!

Täna hommikul pressisin välja mõnusa liimisita, mis küll kleepus, aga samas said torud korralikult puhtaks. Sitaanalüütikuna leian, et positiivne konjunktuur jätkub nädala lõpuni ja rõõm püsib minu õuel kuni pühapäevani!

Neljapäev, november 09, 2006

Lainetussitt

Ossa püha pask.

Nagu arvata võite, käisin just sital. Tõele au andes tuleb tunnistada, et polnud end juba kolm päeva tühjendama saanud. Oh seda rõõmu ja ilu, mis sealt siis tuli. Muudkui plumps ja plumps meeldivalt rammusaid pallikesi. Ja iga plumpsu juures mõtlesin, et 'näe, see oli keedekartul', 'see aga pilaff', 'see sai tõmmuga alla loputatud' ning 'see viimane pidi kindlasti tuunikalakonserv olema'. Viimase kolme päeva menüüd jooksis nagu multfilm silme eest läbi.

Potilt tõustes pidin peaaegu tasakaalu kaotama - selline meeletu kogus kineetilist energiat sai vabaks lastud. Vererõhk langes kindlasti alla nulli. Nüüd, 15min hiljem, arvuti taga istudes tunnen alakehas mõnusaid järellainetusi. Tuleb meelde lapsevõlvest üks käik koos vanaemaga mere äärde. Ilus. Kahju, et see rõõm varsti otsa saab.

Reede, november 03, 2006

Mati Undi sitt

Tänane päev pakkus üle pika aja midagi hingele. Kuna eile õhtul sai tubli kärakas pandud, siis perse lausa kisendas korraliku sita järgi. Alguses käis traditsiooniline pauk ja siis valgus pott täis kollase kassi värvi sitta. Kui oleks liiva peale situnud, siis poleks see väljagi paistnud.

Aga jah, üldreegel on see, et joomisele järgneb ka korralik pasahunnik. Viin on sita sõber.

Teisipäev, oktoober 03, 2006

Pöialpoiste-sitt

See sitt on taas üsna haruldane ning registreerimiseks on ilmtingimata vajalik astanguga pott (aga võib ka näiteks murul proovida). Ehkki Ida-Euroopas kutsustakse seda pöialpoiste-sitaks, nimetavad näiteks slaavlased seda matrjoshka-sitaks ja ladinaameeriklased piprakauna-sitaks.

Persest tulevad siis välja junnid, mis on üle keskmise kõvad ning erineva pikkusega. Jäävad nad ilusti üksteise kõrvale nagu oreliviled (samas ei pea nad olema sama jämedad). Tuleb meeles pidada, et alla nelja junni ei lähe arvesse!

Kolmapäev, september 27, 2006

Hilinenud sitt

Hilinenud sitt on sitt, mis tuleb tavapärasest päev või isegi kaks hiljem. Lihtsamalt lahti seletades pole lihtsalt mitu päeva sital käidud. Kindlasti on hilinenud sitt üsnagi persolaalne ning esineb mitmel erineval moel.

Minu tänahommikune hilinenud sitt andis oma tulekust viimasel hetkel märku. Kui sitahäda saabus, siis polnud enam mahti mõelda ja plaanida vaid tuli kohe tegutseda. Õnneks tuli sitahäda kodus mitte teel tööle peale. Vastasel juhul oleksin pidanud auto peatama ja näiteks keset ristmikku kangi väänama hakkama.
Sitt ise tuli kahes osas. Kahe sittumise vahepeale mahtus tervelt kümme minutit ootamist. Esimene osa oli pruun, jäme, pikk ja tahke nagu neegri türa. Sittumine ei nõudnud vähimatki pingutust. Asi lihtsalt voolis ennast persest välja. Teine osa oli päris vedel. Ütleks, et lausa pask. Teise osa sittumine ei nõudnud samuti mingit pingutust. see osa sitast haises nagu õllepohmaka sitt.

Hilinenud sitta tuleb alati teatava ettevaatlikusega suhtuda, sest iial ei tea millal ohtlikud järeltõuked võivad tekkida.

Kolmapäev, september 20, 2006

Janno sitt

Kuradi isamaaline siga! Kõnts selline! Ma olen Tartu Ülikooli majandusprofessor! Värdjas, raisk! Kuradi respublikaanide tallalakkuja! Kõnts!

Sitt! Ämbritäis! Vedelat!

Teisipäev, september 19, 2006

Arnoldi sitt

Austatud blogilugejad, Teie kõrgeaugused, sõber Villu!

Lubage mul Teid tänada ning Teile ka jätkuvalt tänu avaldada selle toetuse puhul, mida Te meie püha ürituse nimel ja ma ütleks võibolla, et suisa sellepärast võiks Teile käe sõbralikult õlale panna ning öelda "Aitäh!"

Nädalavahetusel käisin ma Sinu, Villu, juures külas, kus toimus - ja on meie tuhandeaastase ajaloo jooksul kindlasti mitu korda toimunud ehk korraldatud või peetud üks tubli mehine söömine väljas. Tulles tagasi oma eelpool väljaöeldud mõtte juurde - piknik!

Ma olen sündinud Saaremaal ja Saaremaal on alati hinnas olnud kala. Kuigi ka lambad olid meil päris tihedad külalised ja ma arvan, et siinkohal peaks meenutama, et ka nädalavahetusel oli üks lammas ära küpsetatud ning sõin ja jõin seal minagi.

Ja seejuures pean märkima, et tegin täis kõhuga mõned kiiremad liigutused, mida võib võrrelda meie olümpiasangari, Andrei Veerpalu, viimaste ponnistustega teel oma kullast finishi poole, mis meid, eesti rahvast, ühendas samamoodi nagu omal ajal Erika Salumäe, Kristjan Palusalu ja mitmete teiste, võidud. Aitähh Teile veelkord selle eest!

Ja nüüd Tarmo - Eesti rahva nimel - vesi peale!

Eilne sitt

Eilne päev tuleks kirjutada sitaajalukku. Midagi nii võimsat pole ma enam ammu kohanud.

Siiski ei viidanud eilne ärkamine millelegi, et päev võiks lõppeda sitaloo klassikasse kuuluva meistriteosega. Kuna oli üsna korralik mitmepäeva pohmakas, siis hommikul saatsin Tallinna kanalisatsioonitorustikesse keskpärase pohmasita. Sellel järgnes aga midagi üsna imelikku - persest hiilis välja kausitäis väga pisikesi piklikuid kollaseid junne, kes jõllitasid mind potist nagu mini-hiinlased. Uputasin nad raisad ära.

Aga see oli alles tagasihoidlik algus päeva finaalile.

Õhtul hakkas kõhus meeldivalt keerama ning oodata oli korralikku "torustik tühjaks" vedelsitta. Ootasin õige hetke, võib-olla isegi natuke liiga kaua, ja sööstsin sitamajja. Seal aga algas midagi enneolematut! Perse vahutas ja kees kui vulkaan. Meeletu kiiruse ning jõuga hakkas sitta pritsima igasse ilmakaarde ja suurest õnnest läks pilt taskusse. Kui ma toibusin, oli pott paska pilgeni täis.

Aga see ei olnud kõik! Umbes pooletunnise intervalliga toimus veel kaks järeltõuget. Viimane sitt koosnes küll ainult veest, aga järelmänguks oli see suurepärane lahendus.

Vapustav!

Neljapäev, september 14, 2006

Hobuseraua-sitt

Tänapäeva moodsate sitapottide iseärasusest tingituna on väga levinud hobuseraua kujuline sitt. Kui vähemalt 10-sentimeetri pikkune voolik persest mööda poti sisekülgi välja roomab, moodustab ta veepinnale hobuseraua kujulise moodustise. Mõistagi on sel sital erinevaid tähendusi ja tõlgendusi. Mina siiski usun, nagu ka vanadel eestlastel kombeks oli, et selline junn tähendab ainult õnne! Aga kellel ei vea sittumisel, sellel veab kabes!

Esmaspäev, september 11, 2006

Soome-sitt

Soome pole meist ainult majanduslikult arenenum riik. Seal on tunduvalt enam arenenud ka sitakultuur. Tundsin seda lausa omal nahal - mõni päev tagasi Soomes olles väänasin oma selle aasta TOP 3 kuuluva sita. Katarsis oli niivõrd suur, et hakkasin isegi potil istudes ja lehte lugedes soome keelest aru saama!

Lisaks pidin imestusega vaatama, kuidas sõber soomlane päeva jooksul viis korda peldikus käis. Ja iga kord suutis ta voolida vägagi korraliku kangi! Midagi pole öelda, see on kadestusväärne.

Soomes võib kohata ka teatud liiki sitta, mida Eestis vähemalt mina pole varem näinud - varblaseparve sitt. Tehniliselt võttes on ta natuke sarnane meie ilutulestiku sitaga, kuid on märksa jõulisem ja tummisem. Sittumisel pidavat tunne olema, nagu lendaks persest välja parv varblaseid ning mõnikord võivad varblased ka potist välja põrandale ja seintele lennata. Niiet siinsetele amatööridest sitasõpradele ei soovitaks seda proovida. Las see jääda professionaalidele.

Kolmapäev, september 06, 2006

Pikk päev - palju sitta

Eile ärkasin hommikul kell 7 ning läksin magama kell 4 öösel. Pikal päeval on muidugi omad miinused, kuid kindlasti on plussiks see, et mida kauem sa ärkvel oled, seda suurem on tõenäosus mitu korda päeva jooksul sittuda.

Hommikul uputasin oma valgesse kaunitari ühe keskpärase kõvaduse ja suurusega junni ning õhtul pahistasin veele hulpima kesmise tihedusega vedelsita.

Aga hommik pakkus taas üllatuse. Nagu refleksina tabas mind tööle saabudes sitahäda ning persest voolas välja korralik pasalaadung.

Peab nentima, et viimasel ajal on situmine võtnud taas nauditava suuna.

Kolmapäev, august 30, 2006

Mure

Mul on suur mure oma sita pärast.

Juba neljandat päeva on kõht peerust punnis ja lõikurlihaste vahelt purskub peamiselt vaid sooja auru. Isenesest sital nagu survet ja materjali oleks, aga potis sätendavad ainult ebamäärased junnid nagu kirjud merekivid.

Ja jumal on näinud, et ma söön korrapäraselt rammusat toitu ja joon õlut, kõik peaks nagu korras olema. Millega ma oma torud oled umbe ajanud, mitte ei saa aru. Võib-olla peaks lonksu dzhillit bängi panema?

Neljapäev, august 17, 2006

Sitta ei tohi narrida!

Tegin täna hommikul selle vea, et võtsin peldikusse lugemiseks Postimehe. Nii ei tohi teha, kui organism on harjunud SLÕhtulehega!

Esimesed kaks minutit istusin niisama silmad punnis ja perse urvis. Siis kostus üks hale puuks ja potti lendles lumehelbena vaevalt teelusikatäis õhulist paska. Ja kõik!

Paar tundi hiljem tuli uus sitahäda. Aga organism polnud hommikusest shokist toibunud. Nüüd ei tulnud peeru ka enam. Küllap homme tuleb siis midagi ilusat.

Teisipäev, august 15, 2006

Kebabi-sitt

Eile nägin midagi üsna erakordset - kebabisitta.

Juba enne Aktuaalset Kaamerat ajas kõht end punni ja tunda oli, et täna ei saa olla tavalise sita päev. Istusin oma astanguga potile ja alustasin. Esimese viie minuti jooksul suutsin persest välja viilutada ainult paar õhukest kebabi viilu. Oli väga raske ja pinev. Siis kõlas aga korralik peer ja edasi tulid lõigud ludinal. Pärast oli pott täis, nagu oleks keegi Ahmed kuskil Berliini äärelinna hämaras baaris oma kebabirulli suure noaga sitapotti viilutanud.

Ma ei saa öelda, et oleksin seda situmisprotsessi nautinud. Aga üsna omapärane tulemus kokkuvõttes.

Reede, august 11, 2006

Ilutulestiku-sitt

Istusin täna varahommikul potile, võtsin värske SLÕhtulehe kätte ja jäin ootama - mida huvitavat minu persel ja pärasoolel mulle pakkuda on. Ja voila! Persest prahvatas ilutulestik. Ikka viiiu, buuum, trtrtrtr, baaah!

Õppige: selle sita nimi on ilutulestiku-sitt. Ja pärast on sitapoti ääred pasapritsmeid täis. Mul lendas osa sitta ka suure vungiga potist välja.

gangsteri sitt

Gangsteri sitt on kujult ümmargune nagu kuul. Tuli ta üsna kohe pärast potile istumist. Situmine iseenesest oli lihtne ja kiire: esimesena väljus persest pisike sitakuulike ning seejärel mõnus soss-peer. Nagu püssist lastud. Rohkem sitta ei tulnudki. Täpselt nagu vanad maffiamehed - üks täpselt sihitud kuul lahendas kogu probleemi.
Tegelikult kaldun arvama et homikune sitt päris gangsteri sitt polnud, sest gangsteril on alati kuul rauas, aga ma ei usu et pärastlõunasel sitaringil jälle kuul irdub. Siis on tõenäoliselt tegu sulaselge pasaga.

Neljapäev, juuli 27, 2006

Loskutovi-sitt

Loskutovi sitt on üks mõnusamaid. Istud maha, võtad Sõja ja Rahu kätte ja muudkui situd. See on nagu maratoni jooksmine - sitta valgub ühtlases tempos ja väga pika aja jooksul. Ja kui lõpuks pask otsa saab, on raamat poole peal.

Kolmapäev, juuli 19, 2006

Räige tüng

Tundsin täna pärast lõunasööki, et surve alakehas on meeldivalt suur ja sitta peaks jaguma mitme veetõmbe jagu.

Istusin prill-lauale suurte ootusega ja hakkasin vaikselt pihta. Punnitasin nii et hambaplommid hakkasid suus logisema, aga tulemuseks oli ainult paar keskmisest hernekaunast väiksemat junni ja muud ei midagi. Isegi korralikku peeru ei tulnud.

Mõistagi olin pettunud nagu väike-Peeter, kellel järjekordselt võilelib ära on söödud.

Kolmapäev, juuli 12, 2006

Kunst

Situmine on kunst, loovtöö. Ta on nagu teater - sa valmistad ennast ette, istud maha, vaatad ja naudid seda. Siis ta kaob ja jääb vaid helge mälestus.

Vanad indiaanlased nägid taevatähtededes kombinatsioone, mis moodustasid näiteks karu või hundi. Mina näen sitas samuti kujundeid. Ükspäev ma voolisin välja miki-hiire, teine päev jälle vahtralehe, kolmandal päeval amööbi ja neljandal suitsukoni.

Ma olen kõike proovinud, ainult püksi pole veel situnud.

Kolmapäev, juuli 05, 2006

Raudkangi-sitt

NB! See on eluohtlik!

Eile tundsin jalgpalli mängu ajal, et tulemas on raudkangi-sitt. Ootasin esimese poolaja lõpuni, hingasin sügavalt sisse ja läksin. Ma teadsin, et see võib jääda mu elu viimaseks...

Raudkangi-sitt eeldab, et sa pole vähemalt kolm päeva peldikus käinud. Ta on tumepruun või must ja ta on kõva nagu Galvexist tulnud karastatud teras.

See sitt võib tappa (mis tea arvate, mis tegelikult juhtus Elvisega), purustada su perseaugu, põhjustada insuldi. Raudkangi sitta ei tohi korraga välja punnitada, sest muidu võivad silmamunad peast välja lennata. Ta tuleb vaikselt ja ta seisab püsti. Kui pool on väljas, tuleb seista jalgadega prill-lauale ja edasi pingutada. See on töö, millega kõrval Siberi söekaevanduses töötamine on naljaasi. Aga kui sa suudad ta lõpuni endast välja pigistada siis tead - sa oled siin ilmas kõigeks võimeline.

Kui ma tagasi teleka ette jõudsin, oli Itaalia Saksamaale juba 2:0 pähe teinud.

Esmaspäev, juuli 03, 2006

Helisev sitt

Kirjeldan reedest sitta.
Reedene sitt koosnes hästi paljudest väikestest junnikestest. Nagu jänesepabulad. Sittudes hakkasin peaaegu arvama, et olen jäneseks muutunud. Õnneks polnud.

Aga sitahelinast täpsemalt ...
Sittumise juures on väga oluline kõik meeled aktiivsena hoida. Seekordne rõõm saabus kuulmismeele läbi. Helin tekib, kui junn vette sulpsatab. Kui junne on mitu, on võimalik isegi mingi meloodia välja sittuda. Nii oli ka minul. Arvan, et sittusin laulu "sepapoisid" mõned esimesed noodid välja. Ilmselt oli selles ka kerge vihje laupäevahommikusele peavalule.

Loomulikult ei anna sitahelin heliloomingu mõõtu välja ning noodistada pole seda mõtet. Midagi head sealt ei tuleks. Samas mine sa tea kust näiteks 2Quickstart oma heliloomingu (mis kahtlemata seostub sõnaga "sitt") võtab.

Helisev sitt eeldab astanguta potti kuid mingisuguse meloodia võlub ka astanguga potist välja. Eeldab loomulikult mingisuguse koguse vedeliku olemasolu astangu süvendis. Astanguga potist tulevad ilmselt ka rohkem rütmilised lood. Näiteks ameerika neegrimuusika. Kindlasti ei kuule sitahelinat kuivkäimlates. Ettevaatust, sitahelin võib põhjustada märgasi põskesi!

Niit nr 10 sitt

Ma ise pole küll kunagi sellist sitta välja lasknud, aga asjatundjad on rääkinud.

Niit nr 10 sitt on vedelsita üks alaliike. Aga erinevalt kõhuvaluga vedelsitast, mis vulkaanina potti purskub, niriseb see sitt peenikese joana. See juga on nii peenike, nagu situks niiti välja. Ja mõistagi on see sitt täiesti vedel, nagu vesi.

Aga ise situsin täna küsimärgi kujulise junni, mis mõistagi visuaalset naudingut pakkus. Mõni teine päev üritaks hüüumärki panna.

Kolmapäev, juuni 28, 2006

Ideaalne situmine

Minu unistuste situmine võiks olla selline:
- kolm päeva pole sital käinud ning kõhus on juba kerge valutunne, mis tõotab eriti korralikku pool-vedelat sitta
- vaade sitamaja aknast viljapõllule või merele
- korralik kvaliteetsest puidust prill-lauaga pott, millel on astang, et saaks ka tulemust visuaalselt nautida
- peldikus riiulil võiks olla värsked sopalehed, autoajakirjad ja pornokad

Teisipäev, juuni 27, 2006

Murueide-sitt

Eile voolisin üsna haruldase sita - murueide sita. Fekaal oli värvuselt umbes sama roheline nagu värskelt tehtud hein. Ka struktuurilt meenutas sitt kuivanud heina. Kiud olid siiski pigem niidetud muru mõõdus. Ehk siis kang nägi välja nagu pressitud heinajahu millele on lisatud pisut sideainet. Ka kogu vedel element oli potis rohelist värvi. Murueide-sital on head värvimisomadused.

Juurdlesin pikalt kuidas sai ühe lihatoidulise inimlooma sitt nii roheliseks värvuda. Jaanipäeval ma ju ometi nii täis polnud, et muru oleks närima hakanud (õieti polegi vist kunagi nii lollilt täis olnud). Ainuke loogiline põhjendus tundub olevat fotosüntees. Ilmselt jaanipäevanädalavahetusel päikese käes veedetud pikad tunnid panid ühe kontoriroti organismi taime kombel käituma. Igatahes kontoriinimesed, olge loodusega ettevaatlikud!

Esmaspäev, juuni 26, 2006

Tina-sitt

Kui tunned hommikul, et tulemas on tina-sitt, siis tead, et terve päev on sellega rikutud.

Tina-sitta on väga sitt situda. Esiteks nõuab suurt pingutust, et kang välja pressida. Teiseks on problemaatiline lõikurlihase töö, mis seda kangi peab ära poolitama. Ja kolmandaks on väga raske soolt tühjaks saada ning nagunii jääb alakehasse tunne, et MIDAGI on veel, ükskõik kui palju ka ei pinguta.

Ja kuna tina-sita erikaal on väga suur, siis on sisuliselt võimatu kunagi näha, milline ta välja näeb. Nii kui jupp perse küljest ära kukub, kaob see imeväel kanalisatsiooniavarustesse.

Neljapäev, juuni 22, 2006

Ema-pruuni-koogi-sitt

Täna hommikul oli jälle õnnelik situmine. Pasandasin korraliku hunniku, mis nägi välja nagu ema küpsetatud kihiline pruun kook, mis mulle lapsepõlves väga meeldis. Lisaks sellele, et sain lahti suurest koormast, viis sitt mind uitama lapsepõlveradadele. Peaks emale ka seda lugu rääkima.

Kolmapäev, juuni 21, 2006

Kuulipilduja-sitt

Tänase sita nimeks võiks panna kuulipilduja-sitt. See eeldab pärasooles korralikku survet, mis sita väikeste osadena potti pillub. Hääl on umbes selline, nagu võtaks peotäie kive ja viskaks järve: "pulps-pulps-pulps". Iseenesest on suht okei sitt.

Aga kõrval kabiinis käis paralleelselt ka üks naiskolleeg. Nende situmist on lahe nö kuulata. Kõigepealt käib uksekolks, siis tõmmatakse rullilt paberit, siis kuuled väikest puuksu, peale seda kohe väikest sulpsatust, siis uuesti käriseb paber ja taas uksekolks. Ma ei saa aru, kuda saab nii kiiresti situda? Oleks, et naised automaadist ka raha sama kiiresti välja võtaks.

Esmaspäev, juuni 19, 2006

Taksikoera-sitt

Paar päeva tagasi voolisin taksikoera-sita. Põhimõtteliselt on tegemist üksikute julkadega, mis näevad välja nagu hernekaunad ja on helepruuni värvi. Tavaliselt pole sellist sitta palju ning puhtakujuliselt esineb taolist paska harva.

Reede, juuni 16, 2006

Must-sitt ja vedel-sitt

Kui sa oled neli päeva järjest joonud, siis juhtub sitaga igasugu huvitavaid asju.

Täna hommikul õnnestus mul üle pika aja maha saada must-sitaga. See näeb välja nagu must leib, kuid haiseb jubedalt. Tavaliselt tekib must-sitt siis, kui oled kärakat pannud ja kõht on kinni. Musta sitta pole tavaliselt palju, võib-olla keskmise suurusega kulbi jagu, kuid tegemist on siiski kvaliteetse tootega. Punnitada pole teda just kõige meeldivam, ta on üsna kleepuv, aga kokkuvõttes on ta siiski üsna sümpaatne sitt.

Mõni tund hiljem tuli jälle sitahäda. See on üsna reeglipärane, et must-sitale järgneb vedel-sitt, millest ma olen varem juba kirjutanud.

Seega võib öelda - tänane päev on hästi alanud.

Neljapäev, juuni 15, 2006

Matti-Nykänen-sitt

Oeh. Kaks pool päeva sittumata saab tähendada ainult üht - ees ootab tõsine sittumine. Sellisest tõsisest koormast oskuslikku ja täit naudingut pakkuvat vabanemist oskab ainult korraliku kogemusepagasiga veteransittuja. Nagu mina.

Aga asja juurde - miks sellel pasal selline nimi? A vaat, istud nigu suusahüppaja stardipakul, lased luugist alla, kümme sekundit mõnusat libisemist allamäge ja siis - ÄRATÕUGE.! Ei ole võimalik üle rõhutada äratõuke õiget ajastust selle ekskrementspordi juures. Tõukad vara - jääb pool sitta perse, tõukad hilja - põrkab sitt potiseinast selja peale tagasi. Mul läks täna hästi - pask potis ja medal taskus.

Luban, et teaduse huvides käin järgmine kord enne ja pärast kaalu pealt ka läbi.

Tänane sitt oli sitt

Kui lugeda Kakakirjeldusi, siis tänane sitt mahub kohe mitmesse klassi korraga.
Sittumine algas "Aju väljub nina kaudu kakaga" ja lõppes "oh õud kuidas ma sooviksin kakada" olukorraga. Potti vaadates oli tegu mingisugune mutatsiooniga kosmose-, vaskuss- ning pudrukakast. Ühesõnaga eriti nõme seis. Midagi tuli, aga õige vähe.

Türa andke nõu kuidas perse korda saada. Sittumisest ei tunne enam mingit mõnu. Alati on siuke hull pressimine millegi väga vähese nimel. Sellist mõnusat vabastustunnet enam ei ole. Varsti ei mäletagi enam tunnet, mil asjal pisut pisut pakitseda lastes poti peal mõnuga plahvatasid.

Kolmapäev, juuni 14, 2006

Kakakirjeldused

Tooks siis ära kellegi teise poolt kirja pandud kakakirjeldused:

VARIATSIOONID TEEMAL MUST AUK

KUMMITUSKAKA : sa tunned, et kaka väljub, näed kakat tualettpaberil, aga potis pole grammigi kakat.

PUHAS KAKA : sa tunned, et kaka väljub, näed kakat potis, aga tualettpaber jääb puhtaks.

MÄRG KAKA : sa pühid oma tagumikku vähemalt 50 korda ja ikka tundub, et on veel pühkimata. Seege lõpetad selle tegevuse nii, et paigutad suurema hulga paberit musta augu ja pükste vahele, et sa ei kaunistaks viimaseid selle jõleda kakatriibuga.

HEAOLU KAKA EHK TEISE LAINE KAKA : siuke shit happens, kui sa oled kakamise lõpetanud, musta augu steriliseerinud ning hakkad pükse üles tõmbama - siis saad aru, et peaksid natuke veel kakama.

MÄRJA AHTRI KAKA : see on selline kaka, mis tuleb su tagumikust ülehelikiirusega ning pritsib su kannikad potis oleva veega märjaks.

"AJU VÄLJUB NINA KAUDU"-KAKA, tuntud kui ka "PEAS LÕHKEB VEEN"-KAKA: seda sa punnitad nii, et nägu läheb lillaks ja praktiliselt saad ajurabanduse. See kaka tappis arvatavasti ka Elvise. Reeglina tuleb see siis, kui on hästi kiire. Resultaadiks on tavaliselt üldine higistamine ning higine ülipisike junn. Kogu protsess võib aga kulmineeruda "märja ahtri" näol ...

"LENINI LAUPÄEVAKU PALGI"-KAKA ehk MEGAKAKA : see on nii kohutavalt suur, et sa ei julge seda ennem veega alla lasta, kui oled selle peldikuharjaga väikesteks tükkideks lammutanud.

Kurikuulus JOODIKU KAKA (ehk Rossija Kuulike): ilmneb hommikul pärast võimsat joomingut. Selle üks märgatavamaid omadusi on tekitada keraamikakahjustusi.

"OH ÕUD, KUIDAS MA SOOVIN KAKADA"-KAKA: on selline lugu, et sul on kakahäda, ent isegi siis, kui oled juba oma soolikad ära nikastanud,piirdub sinu tegevus potil istumisega, oled krampis ja muudkui peeretad.

VEDELIK-KAKA: mingi ebamäärane kollakaspruun vedelik tulistatakse su tagumikust välja, see paigutub poti kõikvõimalikele sisepindadele ning samal ajal otsekui "põletaks" su urruauku.

"MEHHIKO ROOG"-KAKA: klass omaette. Valus.

MAISI KAKA: Seletust ei pea vajalikuks.

HÕLJUJA KAKA: Iseloomustatud oma ujumisvõime poolest. On teada , et see kaka tõuseb pinnale ka peale korduvaid vee tõmbamisi.

"MESINÄDALAD ON LÄBI" KAKA: See on suvaline kaka, mis on tekitatud teise isiku juuresolekul.

ETTEVALMISTATUD KAKA: Kaka mille produtseerimisel on kasutatud kõhulahtistit. Ei lähe arvesse.

KAKAFOOBIA: Kakamise kartus - võib osutuda saatuslikuks!

MEELELAHUTUSLIK KAKA: see kaka on nii põnev, olgu siis kas selle suurus või kuju, et sa pead seda tingimata enne vee pealetõmbamist kellelegi näitama.

TUJUTÕSTJA KAKA: pika kõhukinnisusperioodi lõppedes ilmunud kaka.

RITUAALNE KAKA: see häda ilmub igal päeval samal ajal.

TAEVASED PABULAD KAKA: Imetlusväärne kobar väikeseid junne, tihti kingitus jumalalt, siis kui tegelikult kakada ei suuda.

TAGASI LOODUSESSE KAKA: See kaka võib olla igasugune, aga ta on alati maha pandud kas metsas või autoreisija poolt.

GUINNESSI REKORDITE RAAMATU KAKA: see kaka on nii tähelepanuväärne, et väärib säilitamist (noh hea küll, pildis) tulevastele põlvedele.

PARFÜÜMKAKA: selle kaka lõhnabukett on nii võimas, et umbes 7 tunni jooksul on lähemas ümbruses tervisele kahjulik viibida.

OIGAV KAKA: see on nii suur, et ei välju ilma häälteta.

VALVUR-KAKA: see on selline kaka, mis ei taha tagumiku küljest lahti tulla. Abiks on kõigutavad ja hüplevad tuharaliigutused. Paraku on tihti ainus lahendus eemaldada see tõrges junn paberitükiga.

FANTOOM-KAKA: see ilmub müstiliselt potti teadmata kust ning keegi ei tunnista seda omaks.

PEITUSEMÄNGIJA-KAKA: tuleb ja ei tule ka. See kaka mängib sinuga. Nõuab kannatlikkust ja osavat musklite käsitsemist.

SÜRPRIIS-KAKA: see häda tuleb peale täiesti ootamatult ning absoluutselt valel ajal (nt armatsedes) või vales kohas (pole lähedalasuvat kohta asja jaoks).

HIINA PIINA KAKA: Selline kaka, mis teeb välja tulles nii palju haiget, et võiksid vanduda, et kaka tuleb külg ees välja.

"MA ARVAN, ET MA SÜNNITAN LÄBI PERSEAGU" KAKA: Sarnane Lenini palgi ja Hiina piina kakadele. Suurus ja kuju meenutavad Koffi purki. Pepus püsib veel tükk aega pärast kakamist vaakum.

NÄRIN TOITU PAREMINI KAKA: Kui pakk laysi, mis eelmine õhtu söödud sai, ribastab pepu seestpoolt teekonnal välja.

USS-KAKA: selline pikk, ussi moodi läikiv kaka, mis on suutnud ennast üsna ähvardavasse poosi kerida - tavaliselt kahjutu.

SPORTLIK KAKA: tuleb täpselt tund aega enne spordivõistluse algust, kuhu oled registreerunud. Sarnane joodiku kakale.

KIIRE MATS KAKA: Selline kaka, mis tuleb nii kärmelt välja, et jõuab napilt püksid alla välja tõmmata, kui juba on valmis.

TORULUKKSEPA KAKA: see on selline kaka, mis on nii suur, et vett peale tõmmates ei kao kuhugi, ujutab poti üle ning pritsib üle ääre põrandale (oleksid pidanud kasutama nõuannet Lenini palgi kakast).

PUDRU-KAKA: see väljub nagu hambapasta tuubist ning muudkui tuleb ja tuleb. Sul on kaks valikut:
a) tõmba vahepeal vett ja lase edasi
b) riskid sellega, et kuhi võib ulatuda su tagumikuni enne, kui sa oma abitu kakamise lõpetad.

"MA MUUTUN VIST JÄNESEKS"-KAKA: siis, kui toodad hulga pisikesi marmorkuulile sarnaseid pabulakesi, mis vette kukkudes teevad pisikesi plumpse.

"KES KURAT SIIN KÄRVAS"-KAKA: nagu arvasid - toksiline. Loomulikult ei hoiata sa mitte kedagi mürgise WC-parfüümi eest ning jälgid kogu etendust eemalt.

"MA TEAN RAUDSELT,ET SEAL MIDAGI RIPUB"-KAKA: sa lihtsalt istud kannatlikult, et see viimanegi junnikenegi lõpuks ära kukuks, sest kui sa pühiksid tagumikku nüüd, siis saab see üle kogu ahtri laiali määritud olema.

TURBO-BOOST KAKA: Istud, tegeledes nn. omade asjadga, arvates, et kõik on korras, kui järsku täiesti ootamatult tuleb pikk korralik peer, millele järgneb veel täiesti normaalset kakat. Tüüpiliselt põhjustab märgasid põskesi.

KAJAKATE PARV KAKA: Eelmine õhtu sai joodud väga pärmist õlle ja nüüd sõidad mööda ainukest kiirtee osa, kus ei ole 50km ulatuses ühtegi bensujaama. Peatud kriginal, kui jaama jõuad, lendad tualetti, teepeal pükse alla tõmmates. Siis toimub plahvatus, millele järgneb taipamine, et poti taga on uus täpiline tapeet.

Teisipäev, juuni 13, 2006

Sitanalja

Istunud kord Kalevipoeg jõe ääres. Mööda ujunud sitt, kes hõiganud: "Kalevipoeg, ma söön su ära!" "Kammooon," vastand Kalevipoeg, "sa oled nii väike ja mina nii suur! Võimatu!" Püüdnud sita kinni ja söönd ise ära... Ja nii on alati olnud eesti muinasjuttudes, et headus võidab kurjuse!

perses sitt

Käisin pool tundi tagasi sital. Sitale ajas üsna korralik sitahäda. Viimase põhjal võinuks arvata, et kolmeliitrine purk täis lasta pole mingi probleem, aga võta näpust. Sisuliselt käis sittumise protseduur umbes sama kiiresti kui neegri munade irdumine litsi persest. Plumps ja valmis. Pongestasin ja punnitasin, aga paar väikest kuulikest oli kõik mis potist enne vee tõmbamist vastu vaatas. Masendav. Aa, poolik peer tuli kah. Ainuke rõõmustav asi oli see, et sitakuulid olid korraliku sita värvi. Hea et kollast või rohelist ei situ.

No ja nüüd on pool tundi möödas ning perses pakitseb jälle midagi. Ilmselt see sitt mis perse jäi.

Vikat-sitt

Täna hommikul sain suhtkoht valusa pasaga - vikat-sitaga - hakkama. Asja teeb veel valusamaks asjaolu, et täpselt sama sitt juhtus minuga ka eile õhtu.

Tegu on siis vedela, musta ja tublilt lehkeva kummitus-sita variandiga: sittumisel on tunne nagu löödaks vikatiga, sitt kaob nagu vikat heina ning pärast protseduuri hõljub vikat veel hea pool päeva õhus. Soovitan hambaid järgmise paari päeva jooksul köögis pesta. Või mitte üldse pesta.

Retsept ka Teile: igasugu rämpstoit nagu kebab ja tshiisburgerid; kolm korda päevas; kolm päeva; alla loputada millegi naturaalsega.

Test

Testi, kaua sa oma elus situnud oled:

http://constantlyconstipated.com/calc.html

Purr ja sorr

Ütle "redel". Jah, täna hommikul oli sitt vedel.

Iseenesest algas kõik sellest, et tundsin hommikul kerget peeru-häda. Aga mina, kui kogenud sitameister, teadsin, et tulemas on hoopis korralik vedel-sitt. Paljudele see ei meeldi, aga mina isiklikult olen suur vedela sita armastaja. Saab soole korralikult tühjaks ja alakehasse ei jää midagi pakitsema.

Samas olin ka natukene ülatunud, et ehkki veel eile õhtul voolisin kaks korralikku pruuni kangi, jäi ka hommikuks päris korralik saak paska.

Esmaspäev, juuni 12, 2006

Litool-sitt

Haa. Tundub et pühapäevane grill mõjus organismile hästi. Suurtes kogustes liha ja õlle sissekeeramine teeb kõhu korda. Hommikune sitt voolas persest kerge pingutusega välja nagu laagrimääre. Kõik toimis nagu õlitatult. Asjale lisas vürtsi ka tugev metaanihõng. Sitt polnud ammu nii tugevalt haisend. Tikku tõmbamine oleks ilmselt endaga enesetaputerroristi tiitli kaasa toonud.
Vot ei teagi, mis see sita haisema pani. Kahtlustan laupäeval joodud poolt pudelit saku DLIGHT'i (tervet pudelit seda lurri ei suutnud juua).
Ja veel, vett pidi kah kaks korda tõmbama.

Pühapäev, juuni 11, 2006

Jesss

Üle pika aja sain ühe mõnusa sitaga maha. Oi kuidas mulle meeldib, kui pask korralikult lahti on ja väike kõhuvalu enne situmist. See on taevas. See on orgasm kuubis. Vedelat pritsib ja veepiisad pritsivad alt vastu põski vastu. Sellise tundega võiks vabalt surra.

Reede, juuni 09, 2006

Reedene rõõm

Hehh, töönädal sai kohe päris ilusa lõpu. Täna hommikul jätsin targu õrnale sitahädale reageerimata ja otsustasin pisut koguda. See oli õige otsus. Peale lõunat tegin üle kolme nädala jälle ühe suitsu, mis omakorda tekitas ka pärasooles kerge pakitsuse. Oli tunda, et tegu on väärika sitaga. Kannatasin seda pakitsust surve kasvatamise eesmärgil nii umbes pool tunnikest. Mõni hetk tagasi lasin junnilõikurlihase lõdvaks ning kuna pärasooles olev rõhk ületas tunduvalt õhurõhu, pudenes mõnus hunnik korralikku poolkõva pruuni sitta potti. Njah, suitsetamisest on mõnikord ikka kasu kah.
Vahepealne sittumise madalseis väsitas juba ära ning tekitas sitastressi. Päevas kolm korda sital käia tähendab ju ka üliväikestes kogustes sittumist. Pressimislihas oli vahepeal juba nii julmalt treenitud, et võisin juba ka ilma sitahädata mingi koguse kakat persest välja pressida.
Enivei, pärasoolt ei tohi hooleta jätta. Nädalavahetusel korraldan soolestikule tõmmu hiiu või mõne muu sobiva joogiga (kuuldavasti sobib ka kvaliteetvein "Kosmos") tugeva survepesu.

Pettumus

Ausalt öeldes pettusin täna hommikul, ootused olid suuremad.

Kuna ma eile kordagi puristamas ei käinud, oli täna hommikuks korralikku kangi ja vähemalt 10-minutilist mõnu oodata. Aga sittagi. Kõik mis ma suutsin, oli kolm-neli kuni 10-sentimeetri pikkuse ja paarisentimeetri läbimõõduga ebamäärase värvusega junni, mis õnnetult veepinnale hulpima jäid.

Ja üks nõmedamaid okukordi on siis, kui soolt korralikult tühjaks ei saa ning alakehasee jääb surve peale.

Kolmapäev, juuni 07, 2006

Purr-purr

Käisin sital ja jälle ei midagi huvitavat. Tavapärane "teist korda päevas" puristamine - sitahäda on, aga välja midagi eriti ei tule. Pärast sittumist sai ainult ühtlaselt pruuniks puristatud potti imetleda. Poolvedel junn on ikka üsna mõtetu junn. Pohmasita mõnu on kõigile teada. Ka korraliku oksasita vorpinu võib oma teo üle uhke olla - ikkagi kunst. Aga kui kolm korda päevas käid ainult potile ja veele kollakaspruuni tooni lisamas, siis ei tunne küll erilist uhkust. Pask küll. Peaks menüüd vist muutma. Või mõnele sitaspetsialistile oma sita analüüsida viia, et mis puudu on.

69-sitt

Sama hästi võiks selle sita nimi olla ka 96-sitt.

Registreerimiseks on vajalik astanguga pott. Ühesõnaga - voolib välja nagu number kuus, või üheksa, oleneb, mispidi vaadata. Aga ilus on vaadata.

Jämeduselt on tegemist keskmise sitaga. Soovitavalt tuleb eelmine õhtu kiudaineid süüa.

Aga jah, ilus on vaadata.

Esmaspäev, juuni 05, 2006

Piznis-sitt

Mul on üks tuttav, kes on suutnud sittumisega äri püsti panna. Võiks öelda, et isegi suisa piznisi. Hind on taskukohane - "sott nägu, situn nurka". Te võite nüüd imestada, et miks peaks nurkasittumise eest sota välja käima. A proovi ise nurka pihta saada - kindel pauk, et tapeedi täis lased. Samas too vend lahendab probleemi filigraanselt, kasseerib näo pealt sota ja kõik on ülihäpid. Tegemist on puhtakujulise Eesti NOKIsittA-ga.

Ona-sitt

Ülevaade meie vabariigi esisitturi sittumistehnoloogiast:
Mulle meeldis end eriti rahuldada, kui oli sitahäda. Sest mehel on pärakus närvilõpmed, mis soodustavad mõnutunnet. Ja tavaliselt tekkis mul soov end rahuldada samal ajal kui oli sitahäda. Ehk siis, mida suurem junn, seda suurem soov ja seda mõnusam seks iseendaga. Mingil hetkel õppisin ära sama tunnet ise tekitama, pistes näppu tagumikku.

Vaskuss-sitt

Ühel hommikul ehmatasin julmalt ära - vaadates pärast situmist potti (mul on see vana hea astanguga pott), et seal on madu! No aga mõistagi oli tegemist väga harva ja punasesse raamatusse kantud vaskuss-sitaga. Vaskuss-sitt näeb tõesti välja nagu päris vaskuss - helepruuni karva, sile ja s-kujuline. Meeldiv teda muidugi punnitada pole, aga tulemus on seda väärt.

Moment-sitt

Eilne öö jäi vanamoori tõttu jube lühikeseks. See keerab sita alati naturaalselt perse. Asjale jõudsin kella 14-15 vahel. Pold seukest paska varem näinudki - nigu vana hääd Moment-liimi pigistaks tuubist. Pikalt ei saanud seda uut liiki kahjuks siiski nautida, muidu oleks kogu kraam persekarvade külge kinni jäänud. Aga momendiks oli rõõmu rohkem kui rubla eest.

Aga noh eks ma olin enne seda kolm päeva soolaube ka söönd tegelt.

Sitt

Tere tulemast sitablogisse!
Siin blogis avaldavad oma arvamusi ja kogemusi kolm vabariigi juhtivat sitaspetsialisti. Lisaks kogume siia materjale üle Eesti. Loomulikult on oodatud ka kaastööd!