Lainetussitt

Ossa püha pask.

Nagu arvata võite, käisin just sital. Tõele au andes tuleb tunnistada, et polnud end juba kolm päeva tühjendama saanud. Oh seda rõõmu ja ilu, mis sealt siis tuli. Muudkui plumps ja plumps meeldivalt rammusaid pallikesi. Ja iga plumpsu juures mõtlesin, et 'näe, see oli keedekartul', 'see aga pilaff', 'see sai tõmmuga alla loputatud' ning 'see viimane pidi kindlasti tuunikalakonserv olema'. Viimase kolme päeva menüüd jooksis nagu multfilm silme eest läbi.

Potilt tõustes pidin peaaegu tasakaalu kaotama - selline meeletu kogus kineetilist energiat sai vabaks lastud. Vererõhk langes kindlasti alla nulli. Nüüd, 15min hiljem, arvuti taga istudes tunnen alakehas mõnusaid järellainetusi. Tuleb meelde lapsevõlvest üks käik koos vanaemaga mere äärde. Ilus. Kahju, et see rõõm varsti otsa saab.