Loskutovi-sitt

Loskutovi sitt on üks mõnusamaid. Istud maha, võtad Sõja ja Rahu kätte ja muudkui situd. See on nagu maratoni jooksmine - sitta valgub ühtlases tempos ja väga pika aja jooksul. Ja kui lõpuks pask otsa saab, on raamat poole peal.

Räige tüng

Tundsin täna pärast lõunasööki, et surve alakehas on meeldivalt suur ja sitta peaks jaguma mitme veetõmbe jagu.

Istusin prill-lauale suurte ootusega ja hakkasin vaikselt pihta. Punnitasin nii et hambaplommid hakkasid suus logisema, aga tulemuseks oli ainult paar keskmisest hernekaunast väiksemat junni ja muud ei midagi. Isegi korralikku peeru ei tulnud.

Mõistagi olin pettunud nagu väike-Peeter, kellel järjekordselt võilelib ära on söödud.

Kunst

Situmine on kunst, loovtöö. Ta on nagu teater - sa valmistad ennast ette, istud maha, vaatad ja naudid seda. Siis ta kaob ja jääb vaid helge mälestus.

Vanad indiaanlased nägid taevatähtededes kombinatsioone, mis moodustasid näiteks karu või hundi. Mina näen sitas samuti kujundeid. Ükspäev ma voolisin välja miki-hiire, teine päev jälle vahtralehe, kolmandal päeval amööbi ja neljandal suitsukoni.

Ma olen kõike proovinud, ainult püksi pole veel situnud.

Raudkangi-sitt

NB! See on eluohtlik!

Eile tundsin jalgpalli mängu ajal, et tulemas on raudkangi-sitt. Ootasin esimese poolaja lõpuni, hingasin sügavalt sisse ja läksin. Ma teadsin, et see võib jääda mu elu viimaseks...

Raudkangi-sitt eeldab, et sa pole vähemalt kolm päeva peldikus käinud. Ta on tumepruun või must ja ta on kõva nagu Galvexist tulnud karastatud teras.

See sitt võib tappa (mis tea arvate, mis tegelikult juhtus Elvisega), purustada su perseaugu, põhjustada insuldi. Raudkangi sitta ei tohi korraga välja punnitada, sest muidu võivad silmamunad peast välja lennata. Ta tuleb vaikselt ja ta seisab püsti. Kui pool on väljas, tuleb seista jalgadega prill-lauale ja edasi pingutada. See on töö, millega kõrval Siberi söekaevanduses töötamine on naljaasi. Aga kui sa suudad ta lõpuni endast välja pigistada siis tead - sa oled siin ilmas kõigeks võimeline.

Kui ma tagasi teleka ette jõudsin, oli Itaalia Saksamaale juba 2:0 pähe teinud.

Helisev sitt

Kirjeldan reedest sitta.
Reedene sitt koosnes hästi paljudest väikestest junnikestest. Nagu jänesepabulad. Sittudes hakkasin peaaegu arvama, et olen jäneseks muutunud. Õnneks polnud.

Aga sitahelinast täpsemalt ...
Sittumise juures on väga oluline kõik meeled aktiivsena hoida. Seekordne rõõm saabus kuulmismeele läbi. Helin tekib, kui junn vette sulpsatab. Kui junne on mitu, on võimalik isegi mingi meloodia välja sittuda. Nii oli ka minul. Arvan, et sittusin laulu "sepapoisid" mõned esimesed noodid välja. Ilmselt oli selles ka kerge vihje laupäevahommikusele peavalule.

Loomulikult ei anna sitahelin heliloomingu mõõtu välja ning noodistada pole seda mõtet. Midagi head sealt ei tuleks. Samas mine sa tea kust näiteks 2Quickstart oma heliloomingu (mis kahtlemata seostub sõnaga "sitt") võtab.

Helisev sitt eeldab astanguta potti kuid mingisuguse meloodia võlub ka astanguga potist välja. Eeldab loomulikult mingisuguse koguse vedeliku olemasolu astangu süvendis. Astanguga potist tulevad ilmselt ka rohkem rütmilised lood. Näiteks ameerika neegrimuusika. Kindlasti ei kuule sitahelinat kuivkäimlates. Ettevaatust, sitahelin võib põhjustada märgasi põskesi!

Niit nr 10 sitt

Ma ise pole küll kunagi sellist sitta välja lasknud, aga asjatundjad on rääkinud.

Niit nr 10 sitt on vedelsita üks alaliike. Aga erinevalt kõhuvaluga vedelsitast, mis vulkaanina potti purskub, niriseb see sitt peenikese joana. See juga on nii peenike, nagu situks niiti välja. Ja mõistagi on see sitt täiesti vedel, nagu vesi.

Aga ise situsin täna küsimärgi kujulise junni, mis mõistagi visuaalset naudingut pakkus. Mõni teine päev üritaks hüüumärki panna.